Väärarusaamad Sclerosis Multiplex´i (SM) kohta

Sclerosis Multiplex ehk hulgiskleroos on progresseeruv kesknärvisüsteemi (KNS) haigus. Kuigi SM võib igal inimesel avalduda erinevalt, on selle tekkemehhanism kõigil sarnane. Sõltumata sellest, milline SM-i vorm diagnoositakse, algab haiguse progresseerumine kohe haiguse alguses. Järgnevalt vaatame sageli esinevaid müüte ja väärarusaamu SM-i kohta, heites valgust sellele, mida haiguse progresseerumine tegelikult tähendab, kuidas see mõjutab selle haigusega inimesi ja kuidas seda kõige paremini ravida.

Haiguse progresseerumine ei ole probleem ägenemiste ja remissioonidega kulgeva SM-i (RRMS) korral – see esineb vaid SM-i progresseeruvate vormide korral.

SM-i korral ründab ja kahjustab immuunsüsteem pea- ja seljaaju ning nägemisnärvide närvikiude ümbritsevat kaitsvat ja isoleerivat müeliinkihti.Need põletikulised protsessid leiavad aset SM-i kõigi vormide korral.1

Progresseeruv SM on kaugelearenenud SM.

SM-i kõigi vormide korral tekib KNS-i püsiv kahjustus juba haiguse algusest.2,3,4,5

Haiguse progresseerumine ja puude süvenemine on üks ja sama asi.

Haiguse progresseerumine ja puude süvenemine on omavahel lahutamatult seotud, kuid need ei ole üks ja sama asi.

Inimesel võib olla SM, kuid mitte haiguse progresseerumist– see tekib alles vanemas eas.

Haiguse progressioon tekib alates haiguse algusest sõltumata sellest, milline SM-i vorm inimesel diagnoositakse.2,3,4,5

SM-i progresseerumist ei ole võimalik aeglustada.

SM-i ravi tähtis eesmärk on vähendada haiguse progresseerumist võimalikult varakult, et aeglustada puude süvenemist ja progressiooni pikaajaliste tagajärgede väljakujunemist.11

Kui inimene oma SM-i halvenemist ei märka, siis haigus ei progresseeru.

Haiguse progresseerumine võib toimuda ilma märgatavate sümptomite või puude süvenemiseta.2,3,4,5

Haiguse progressiooni ei ole võimalik mõõta.

SM-i progressiooni jälgimiseks standardset lähenemist ei ole. Kuid seda saab mõõta MRT abil.

Arusaamine sellest, mida haiguse progresseerumine SM-i korral Teie ja Teie tervise jaoks tähendab, on tähtis samm võtmaks aktiivset rolli oma haiguse ohjamisel. Lugege meie veebilehte, et rohkem teada saada haiguse progressioonist ning varajase ravi ja elu täiel rinnal elamise tähtsusest.

Viited

  1. Kutzelnigg A, Lucchinetti CF, Stadelmann C, et al. Cortical demyelination and diffuse white matter injury in multiple sclerosis. Brain. 2005;128(11):2705-2712.

  2. Brownlee WJ, Altmann DR, Alves Da Mota P, et al. Association of asymptomatic spinal cord lesions and atrophy with disability 5 years after a clinically isolated syndrome. Mult Scler. 2017;23(5):665-674.

  3. Cree BAC, Hollenbach JA, Bove R, et al. Silent progression in disease activity-free relapsing multiple sclerosis. Ann Neurol. 2019;85(5):653-666.

  4. Kappos L, Butzkueven H, Wiendl H, et al. Greater sensitivity to multiple sclerosis disability worsening and progression events using a roving versus a fixed reference value in a prospective cohort study. Mult Scler. 2018;24(7):963-973.

  5. Rashid W, Davies GR, Chard DT, et al. Increasing cord atrophy in early relapsing-remitting multiple sclerosis: a 3 year study. J Neurol Neurosurg Psychiatry. 2006;77(1):51-55.

  6. Giovannoni G, Cutter G, Sormani MP, et al. Is multiple sclerosis a length-dependent central axonopathy? The case for therapeutic lag and the asynchronous progressive MS hypotheses. Mult Scler Relat Disord. 2017;12:70-78.

  7. Trojano M., et al. (2003) The transition from relapsing–remitting MS to irreversible disability: clinical evaluation. Neurol Sci, 24(Suppl. 5): S268–S270.

  8. Kremenchutzky M, Rice GP, Baskerville J, Wingerchuk DM, Ebers GC. The natural history of multiple sclerosis: a geographically based study 9:observations on the progressive phase of the disease. Brain. 2006;129(3):584-594.

  9. Scalfari A, Neuhaus A, Daumer M, Ebers GC, Muraro PA. Age and disability accumulation in multiple sclerosis. Neurology. 2011;77(13):1246-1252.

  10. Tutuncu M, Tang J, Zeid NA, et al. Onset of progressive phase is an age-dependent clinical milestone in multiple sclerosis. Mult Scler. 2013;19(2):188-198.

  11. Giovannoni, G, et al. Brain Health: Time Matters in Multiple Sclerosis. Mult Scler Relat Disord. 2016 Sep;9 Suppl 1:S5-S48.

  12. Dutta R, Trapp BD. Relapsing and progressive forms of multiple sclerosis: insights from pathology. Curr Opin Neurol. 2014;27(3):271-278.

  13. Krieger SC, Sumowski J. New insights into multiple sclerosis clinical course from the topographical model and functional reserve. Neurol Clin. 2018;36(1):13-25.

  14. Kavaliunas A, Manouchehrinia A, Stawiarz L, et al. Importance of early treatment initiation in the clinical course of multiple sclerosis. Mult Scler. 2017;23(9):1233-1240.

KontaktMaailmaslinkedinfacebooktwitterinstagramyoutubeMeistTegevusaladTöökohadMeediaLoodPrivaatsusteadeÕiguslikud alused