Sageli ei pruugi nägemiskaotust kogev inimene ise märgata probleemi tõsidust, sest kohandab oma käitumist, eriti kui teine silm ei ole kahjustatud. Seetõttu on oluline, et me kõik pööraksime tähelepanu pereliikmete, sõprade ja kolleegide käitumismuutustele, mis võivad viidata sellele, et nende nägemine võib olla halvenenud.1
Üks levinumaid nägemiskahjustuse põhjuseid on silmahaiguste teke, mis on eriti levinud eakatel inimestel. Sellised haigused nagu vanusega seotud kollatähni degeneratsioon (AMD), geograafiline atroofia – AMD kaugelearenenud vorm – ja diabeetilised silmahaigused, sealhulgas diabeetiline retinopaatia ja diabeetiline kollatähni turse, põhjustavad kõik nägemise halvenemist, kui neid ei ravita.1
Selliste haigustega inimestel on sageli häiritud:1
Raamatute, teadete ja siltide lugemine
Kauguse hindamine ja märkide äratundmine
Auto juhtimine, eriti hämaras
Värvide tuvastamine
Sõprade ja sugulaste nägude äratundmine
Lähinägemist nõudvate ülesannete täitmine, nagu toiduvalmistamine või õmblemine
Seetõttu võivad paljud nägemispuudega inimesed kohanemiseks kasutada järgnevaid toimetulekustrateegiaid:
Kissitavad silmi, kallutavad või pööravad oma pead objektide vaatamisel
Hoiavad lugemismaterjale, näiteks raamatuid, näo lähedal
Liiguvad kodus kõhklevalt ja ettevaatlikult
Vähendavad aktiivset osalemist sotsiaalsetes tegevustes ja väldivad tegevusi väljaspool kodust keskkonda
Nägemiskahjustuse ja haiguse progresseerumise üks laastavamaid tagajärgi on iseseisvuse kaotus. Nägemispuude edenedes võivad pereliikmed avastada, et nende lähedasel ei ole enam võimalik üksi turvaliselt süüa teha, koristada või kodus liikuda, ilma kukkumis- või vigastusohuta. Samuti on nägemiskaotusega seotud mitmed psühholoogilised probleemid. Ei ole harvad juhud, kui nägemiskaotusega inimesed tunnevad ärevust – kas seoses kogetava nägemiskaotusega või selle edasise kuluga –, samuti frustratsiooni ja piinlikkust, kuna nad ei suuda oma igapäevaseid ülesandeid täita.2,3 Selle iseseisvuse kaotuse ja sotsiaalse isolatsiooni suurenemise tagajärjel on ligikaudu kolmandikul AMD-ga inimestest kliiniline depressioon.3
Oluline on olla teadlik nägemiskahjustusega seotud käitumismuutustest – mitte ainult endal, vaid ka lähedastel, kuna neid ei ole alati lihtne ära tunda. Varajane sekkumine koos sobiva ravi ja toetusega aitab säilitada nägemist ning õnnelikumat ja tervislikumat elu.
References
Flaxman SR, Bourne RRA, Resnikoff S, et al. Global causes of blindness and distance vision impairment 1990-2020: a systematic review and meta-analysis. Lancet Glob Health. 2017; 5:1221-1234.
MedScape.Visual Impairment: Understanding the Psychosocial Impact. [Internet; cited November 2018] Available from:
Hassell JB, Lamoureux EL, Keeffe JE.. Impact of age related macular degeneration on quality of life. Br J Ophthalmol. 2006; 90:593–6